Eestlased on küll arvult väike rahvas, kuid eriliselt rikkaliku kultuuripärandiga. Eesti kultuur on läbi aegade olnud tihedalt seotud Eesti looduse ja ajalooga. Juba vanadel eestlastel tekkisid oma rahvakultuuri elemendid, millest on välja kujunenud arvestatav hulk traditsioone. Paljud traditsioonid on seotud tähtpäevadega, mis on omakorda kirjas rahvakalendris. Eestlased on uhked oma põlise rahvakultuuripärandi üle. Seega on vanadest traditsioonidest kinnipidamine au sees ka tänapäeval.
Eestlaste üks vanimaid traditsioone on jaanipäeva tähistamine. Kuigi jaanipäev on 24. juunil, saavad jaanipäeva pidustused alguse 23. juunil ehk jaanilaupäeval. Alates 1919. aastast, mil Eesti väed sakslaste üle Võnnu lahingus võidu saavutasid, tähistatakse jaanilaupäeval ka Võidupüha. Kuigi kirikukalendris märgitakse jaanipäevaga Ristija Johannese sünnipäeva, tähistasid eestlased jaanipäeva juba ammu enne ristiusu Eestisse tulekut. See oli aasta kõige olulisem suvepüha. Ühtlasi märkis jaanipäev maarahva jaoks ka suvise heinateo algust.
Jaanipäevaga käivad kaasas mitmed omanäolised rituaalid ja toimingud. Traditsioonide kohaselt kaetakse jaanipäeva pidustustel laud pühadetoiduga, agaramad valmistavad koduõlut. Korrastatakse majapidamine ning tuppa tuuakse põllulilli ja kaseoksi. Jaanipäeva keskmeks on jaanituli, mille tarbeks juba varakult puitu ja muud põletusmaterjali kogutakse. Müstilisel jaaniööl (öö vastu 24. juunit) käib kogu melu jaanitule ümber. Suvise pööripäeva aegses valgusküllases öös lauldakse ja tantsitakse ümber tule. Heale õnnele ja tervisele lootes hüppavad julgemad ka üle lõkke.
Jaanipäeva pidustuste lahutamatu traditsioon on ka saunaskäik. Tänapäeval teame sauna kui lõõgastavat kohta, kus higistada ja pesta. Vanade eestlaste jaoks oli saunal aga palju erilisem tähendus. See oli püha ja tervendav koht, kus leidsid aset olulised elusündmused sünnist surmani. Saunas käidi haiguste leevendamiseks ja tervise tugevdamiseks. Pesemisest olulisemal kohal oli noorte kasevihtadega vihtlemine - traditsioon, mida peetakse siiani tervisele kasulikuks tegevuseks.
Ka tänapäeval on saunas käimine eestlaste seas sage tegevus. Kuigi paljude eestlaste kodudest võib sauna leida, on erinevate saunadega spaad ja veekeskused rahva seas ääretult populaarsed. Ajaloo jooksul on saunakultuur Eestis kõvasti edasi arenenud. Lisaks kohalikele tavadele on kaasajal mitmekülgseks saunaelamuseks kaasatud ka teiste rahvaste saunade liigid. Siiski pole unustatud vanade eestlaste põliseid traditsioone. Näiteks on Võrumaal äratatud ellu suitsusauna-kombestik, mis on kantud ka UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Mitte kõik traditsioonid pole aga alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi. Näiteks võib üheks kaasaja traditsiooniks lugeda ka Eesti kujunemist e-riigiks. Kõiki toiminguid, olgu nendeks maksude maksmine, hääletamine või ettevõtte loomine, saab lihtsalt ja mugavalt teha veebis. Niisamuti on Eesti ka üks väheseid riike, kus on võimalik vaid oma pangakonto andmeid kasutades mängida interneti kasiinodes. Seega võib öelda, et eestlaste meelistraditsioonides saavad kokku põline loodusearmastus ja kaasajale omane digimaailma mugavus.